Tuleb tunnistada, et me Kambodža kohta suurt midagi enne reisi ei teadnud. Mõned tuttavad on käinud ja pilte oleme näinud, aga sellega info suuresti piirdus. Kuna Kambodža on üsna vaene riik, siis ootasime, et ta ka meeletult odav oleks, aga pigem tundus, et odavat majutust ja sööki oli keerulisem leida kui Vietnamis. Teine ebameeldiv üllatus olid tüütud tuktuk’i juhid, kes igal pool oma teenuseid pakkusid. Vietnamis tuktuke ei kasutata, nii et olime juba unustanud, kui tüütud need mehed olla võivad.
Kui Vietnamis toimunud koledustega on inimesed üldiselt kursis, siis Kambodža õudustest räägitakse oluliselt vähem. Lisaks sellele, et ameeriklased sõja ajal ka Kambodžat pommitasid, siis 1975-79. aastatel valitses Kambodžas eriti äärmuslik kommunistlik režiim, mida kutsustakse Khmer Rouge’ks. Khmer Rouge’i puhul võib paralleele tõmmata Hitleriga, rassilise puhtuse loosungi all toimus kohutav genotsiid, mille käigus suri vähemalt 2-3 miljonit inimest (tol ajal veerand Kambodža elanikkonnast). Arreteeriti, piinati ja tapeti kõiki, kes mingi põhjusel ette jäid, piisav põhjus oli näiteks prillide kandmine (intelligentsuse tunnus) või pehmed käed. Need “õnnelikud”, keda kohe kinni ei võetud, saadeti karmidesse töölaagritesse, kus suur osa inimesi nälja ja haiguste tõttu ikkagi surid.
Kõige hullem asja juures on see, et lääneriigid ei uskunud väga pikka aega, et sellised asjad Kambodžas toimuvad ning Khmer režiimi esindaja hoidis kohta ÜRO-s veel 15 aastat peale seda, kui nad Kambodžast välja aeti ning kuriteod paljastati.
Pealinnas Phnom Penhis on võimalik riigi karmi ajalooga tutvuda näiteks S21 muuseumis, mis Khmer Rouge’i režiimi ajal koolimajast vanglaks muudeti. Selliseid vangilaagreid/piinamisasutusi oli üle Kambodža palju, aga sellest konkreetsest hoonest on läbi käinud ligi 20 000 vangi. Nägime 1x2 meetriseid ruume, kus vange hoiti ja suuri ruume, kuhu nad vahel harva aeti, et siis aknast voolikuga “pesta”. Tingimused ja piinamised olid piisavalt kohutavad, et paljud vangid tunnistasid end lõpuks süüdi olematutes kuritegudes, mida neile ette heideti.
Teine häiriv, aga informatiivne paik, mida pealinna külje all külastada saab, on Choeung Ek Killing Fields. Tapmisväljad, nagu nimigi ütleb. Koht, kuhu vangid peale piinamist ja kinnihoidmist viidi, et nad tappa ja maha matta. Kuulid olid kallid ja neid inimeste peale ei raisatud, viidi massihaua servale ja kasutati kõikvõimalikke olemasolevaid tööriistu. Külastajad saavad kõrvaklapid ning liiguvad audiotuuri kuulates ühest õõvastavast kohast teise: suured massihauad, puu, mille vastu imikuid peksti, ohvrite riideesemed ja 8000 pealuud.
Veel tutvusime Phnom Penhis kungliku paleega, mis oma kulla-karra ja ehitusstiili poolest meenutas väga Taid. Kes ei tea, siis ka Kambodža on riigikorralduselt kuningriik.
Jalutasime jõe ääres ja proovisime turul paari eksootilist puuvilja, mida seni söönud ei olnud.
 |
| Tüüpiline tuktuk |
 |
| Roosa dragonfruit ja jackfruit |
Phnom Penhi hostelis ristusid meie teed taas vanade sõpradega. Stsenaarium oli sarnane Sydneys läbielatule, mina ärkasin hommikul sügeledes ja teatasin, et need on ilmselt lutikad, Andres ei uskunud, sest temal polnud midagi häda. Õhtuks lõid ka tema punnid välja ja leidsimegi kiirel vaatlusel voodist mitu lutikat. Hosteli omanike tegutsemist aga tuleb kiita, broneeriti meile kähku kallimasse hotelli tuba ja anti veel raha pesupesemiseks kah. Loodetavasti jäi see meie viimaseks kogemuseks nende rõvedate elukatega. Aga oht on, et alles kolm on kohtuseadus.
Pealinnast liikusime edasi Lõuna-Kambodža unisesse jõelinna Kampoti. Mõnusalt rahulik, aga peale jõe suurt midagi vaadata polnudki.
Peale paaritunnist sõitu jõudsime Kambodža kuulsaimasse rannapiirkonda Sihanoukville’i. Ööbisime noorte peokeskusest eemal ja nautisime rahulikku tühja randa.
 |
| Otres beach |
Lisaks vedelemisele käisime buggydega sõitmas. Mitme vihmase päeva tulemusel oli rada mõnusalt mudane ja väga kiirelt olime läbi vettinud, suud ja silmad pori täis.
 |
| Kohalikud kutid |
 |
| Kohalikud kutid vol 2 |
Pesime end kose ääres, aga puhtus oli üürike, sest tagasiteel saime veel mudasemaks kui enne. Lisaks otsustas meie buggy otsad anda ning pidime pool tundi asendusbuggy’t ootama.
 |
| Päästemissioon |
Viimasel päeval ühinesime paadituuriga, mis erinevate saarte vahel kruiisis.
 |
| Andrese kaljuhüppe asend |
Meie viimane sihtkoht Kambodžas oli Siem Reap, mis on turistide seas populaarne tänu lähedal asuvatele Angkor templitele. Kokku asub 400 ruutkilomeetrisel alal sadu templeid, mis on ehitatud 9.-15. sajandil ning peale seda hüljatud. Mõni templitest on ülihästi säilinud, teised aga täielikult varemetes. Templid ja varemed, mida uudistasime, olid kõik omamoodi võimsad ja erilised. Uskumatu, et ehituseks vajalikke kiviplokke transporditi karjääridest kanalite kaudu ning templid ehitati sisuliselt käsitsi.
Esimesena külastasime mitme tunni kaugusel asuvat müstilist Beng Mealea templit, kus saab varemete vahel turnides oma Indiana Jonesi fantaasiaid välja elada. No tegelikult tuli välja, et see ei ole päris lubatud.
 |
| Countryside |
Teise päeva veetsime mööda populaarsemaid templeid kolades. Kõige kuulsam ja pildistatum nendest on Angkor Wat, mida peetakse maailma suurimaks religioosseks ehitiseks. Tõesti oli tohutult suur ja võimas.
Üks meeldejäävamaid ja ägedamaid templeid oli Bayon, mida iseloomustab 200 kivitornidesse raiutud nägu.
 |
| Andres leidis templist sõbra |
Märkimisväärne on veel Ta Phrom tempel, kus on filmitud stseen Tomb Raideri filmi tarbeks ja mis seetõttu kogu aeg paksult rahvast täis on.
Peale pikka päeva mööda templeid müttamist on hea mõte üks lõdvestav Kambodža massaaž.
Viibisime Kambodžas kõigest 1,5 nädalat, aga nägime ära tähtsamad kohad, mis plaani võtsime ja saime üldise ettekujutuse sellest vähearenenud, ehedast, maalilisest, talupojalikust ja sõbralikust riigist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar