Möödunud on järjekordne päikeseline kuu Busseltonis, kus pilvi näeb taevas üliharva ning vihma on meie siin viibitud aja jooksul sadanud vaid 1,5 korda.
Viimane kuu on möödunud töötegemise tähe all, kahe farmi vahet joostes. Suure ülemuse farmis töötame siis, kui uus avokaadopuude laadung saabub ning kui kõik puud istutatud, saame minna tagasi teise farmi ja teha seal töid, mis parasjagu vajalikud. Enne teist puulaadungit esitas suur ülemus erisoovi, et Merlin ja Andres kindlasti tema juurde tagasi saadetaks, nii et oleme mõlemas farmis päris heas kirjas ja nõutud tööjõud. Vahelduseks uue avokaadofarmi istutamisele saime vahepeal teises farmis suurte puude vahele uusi puid istutada. Töötasime ainult kahekesi ja etteantud soovitusliku kiiruse 10 puud/tunnis ületasime umbes kahekordselt. Mõnus rahulik töö ja päike ei paistnud kogu aeg lagipähe.
Kuna oleme korduvalt rõhutanud, et me alla 8 tunniseid tööpäevi teha ei taha, siis lastakse meil tihtipeale jääda tööle kauemaks, isegi kui teised kuuma ilma tõttu varakult koju saadetakse. Üks põnevatest lisatöödest oli näiteks uue avokaadopõllu ümbert arbuusilaadse umbrohu rohimine. Kimasime ATV-le sarnaneva masinaga ridade vahel ja kiskusime silmajäänud umbrohtu välja.
Olles nüüdseks ligi 3 kuud avokaadofarmis tööd rabanud, naudime esmaspäeval selles farmis viimast tööpäeva. Ülemused küll on kogu aeg teadnud, et me veebruari lõpus jalga tahame lasta, aga sellegipoolest ei ole nad meie lahkumisest eriti vaimustuses, sest viimased 1500 puud on lähinädalatel saabumas ning neil on meiesuguseid istutamistšempione tarvis.
Kokkuvõttes jäime farmiga väga rahule: palka maksti hästi, ülemused ja enamik töötajaid olid toredad, saime end proovile panna erinevate tööülesannete täitmisel ja peale lugematute avokaadode korjamist, istutamist, rohimist, kastmist, hooldamist ja söömist oleme nüüd avokaadoeksperdid. Negatiivse poole pealt võib välja tuua vaid prantslaste üledoosi, sest neid on siin farmis (ja üleüldse Austraalias) meie maitse jaoks liiga palju ning 90% neist on uimased, kitsid ja ei räägi inglise keelt.
Ükski madu ega ämblik meie vastu huvi ei tundnud, küll aga jäi kahepeale “vigastuste” skooriks 5 herilase rünnakut (millest täpseim tabas Andrest silma alla, tulemuseks paistes silm), 1 väike käehaav ja mõned kanged liigesed ja lihased.
Farmipäevi kogunes avokaadofarmis juurde 55, mis teeb kogutulemuseks 84.
Andrese töösärk pidas vastu eelviimase tööpäevani, misjärel tuli see ribadeks rebida, sest auke oli juba rohkem kui riiet ennast. Lisaks oli järelejäänud riie nii hõredaks kulunud, et päike põletas juba läbi pluusi.
Busseltonis toimub suvisel perioodil igasugu põnevaid üritusi ning ühel nädalavahetusel pakkusid meile meelelahutust 1700 hullu, kes ujusid meres 3,6km ringi ümber Busselton Jetty kai. Ujujaid leidus igas vanuses, varasest noorusest kõrge eani, võitjaks krooniti aga seekord keskealine jaapanlane.
Naturaalmajandus toimib meil ka täie hooga. Mõningate avokaadode vastu võib vahetada näiteks kotitäie mahlaseid veiniviinamarju.
Nüüd, kus kiire pilk minevikule on visatud, siis vaatame hetkeks ka tulevikku. Esialgne plaan oli meil avokaadofarmis vähemalt nädal kauem töötada, et farmipäevad täis saaks, aga plaanid lõi sassi üks parem tööpakkumine. Nimelt saatsime CV-d laiali kõikvõimalikesse cotton gin-desse (asutustesse, mis maakeeli tegelevad puuvilla töötlemisega). Tegemist on seljakotirändurite seas küllaltki ihaldatud töökohaga, sest töö on lihtne ja mõnekuulise hooaja jooksul saab tänu pikkadele tööpäevadele koguda küllaltki suure hulga raha. Sel nädalal saime lõpuks ühest sellisest cotton gin-st jaatava vastuse ning tööle asume aprilli algusest. Töökoht asub idakaldal, kuhu plaanime taaskord autoga pika teekonna ette võtta.
Kuna ka see töö läheb farmipäevade arvestusse, siis ei olnud põhjust avokaadofarmis pikemalt töötada ning olgem ausad, hing ihkas juba tükk aega teele asuda ning midagi uut ja huvitavat teha ja näha.
Et mitte ühelt töölt kohe teisele rutata, otsustasime end vahepeal lõdvaks lasta ning väljateenitud puhkuse võtta. Mõeldud, tehtud, ostsime hea hinnaga lennupiletid ja teisipäeval lendame paariks nädalaks austraallaste seas populaarsele Indoneesia saarele, mil nimeks Bali.
Hüvasti, Busso (nagu kohalikud Busseltoni hellitavalt kutsuvad)!
