Happy Australia Day, mate!

Kolm nädalat on taaskord märkamatult möödunud ja on aeg väikeseks vahekokkuvõtteks.

Tööl on viimastel nädalatel puhunud uued tuuled. Kui tavapärane avokaadode korjamine läbi sai, saadeti enamik rändureid minema ning järelejäänud seltskonnaga saime ülesandeks kõrgete redelite abil korjata avokaadosid väga märjalt alalt, kuhu masinad ei pääse. Töö oli üsna mõttetu, sumpasime põlvini mudas ning jäime traktoriga keskmiselt kolm korda päevas kinni. Enamik aega möödus pause pidades ja oodates, et keegi meid mudast välja tõmbaks. Päevas tegime 8-st tunnist tööd umbes 3 ja korjasime vaid mõne kastitäie vilju, aga ühe kasti avokaadode eest makstakse farmile ca 3000 dollarit, nii et kõik võitsid - meie saime tööd teha ja farm sai mõned tuhanded päevas kõrvale panna. Õnneks jagus mudast tööd vaid nädalaks, peale seda sai Andres pisut oksi korjata ning mina rohida ja masinaid pesta. 

Jälle mudas kinni

Ühel hommikul tööle sõites leidsime eest kaks Austraalia lihaveist, kes olid end teele sättinud nagu pühad lehmad Indias. Kuna siin neil nii püha staatust pole, siis tegime pilti ja peletasime veised signaaliga eemale, et tööle mitte hiljaks jääda. 

Peale korjamishooaja lõppu korraldas tööandja grillpeo, mis tõi endaga kaasa kaks vaba päeva (üks peo pidamiseks ja teine taastumiseks). Pakuti liha ja õlut, mängiti pilli ja lauldi - oli vahva! Mõni päev hiljem tähistasime juhataja sünnipäeva õlle, ahjuküpse heeringa ja farmi veehoidlast püütud väikeste vähkidega.

Viimase nädala oleme töötanud hoopis teises farmis. Farmi omanik on sama, aga valdused asuvad teineteisest ca 10 km kaugusel. Meie jaoks see otseselt miskit ei muutnud, kuna kodunt on mõlema farmini enam-vähem sama pikk maa sõita. Kokku saab nendest kahest valdusest üsna pea Austraalia suurim avokaadofarm (hetkel suuruselt teine). Meie ülesanne on veebruari lõpuks istutada 19 000 avokaadopuud. Puud saabuvad iga kahe nädala tagant, misjärel eemaldame neilt lehti, värvime, kastame, pritsime ja putitame neid igal võimalikul moel. Ja siis istutame maha. Selle töö puhul ei ole varju pakkuvaid avokaadopuid ning töötame lageda taeva all. Ilmataat ei ole ka eriti vastutulelik olnud ning temperatuur jääb keskmiselt 30-35 kraadi vahele. Alustame päeva võimalikult vara, et pisutki jahedamas töötada saaks, aga päeva jooksul läheb ikka kohutavalt palavaks. Uues farmis manageerib suur ülemus isiklikult ning hirmujuttudest hoolimata saame temaga päris hästi läbi. Järjekordne inimene, kellele meeldib mind võluriks kutsuda.

Ühe vahva nädalavahetuse veetsime Cisse ja kamraadidega Yallingupi rannas ja Canal Rocks-i nimelises kohas, kus kivid moodustavad vingeid formatsioone.

Vaba aega on aidanud sisustada ka meie kodulinnas toimuv Busselton Festival, mille raames on jaanuarikuu jooksul toimunud igasugu põnevaid üritusi. Ühel vabal päeval võtsime osa näiteks üritusest, kus õpetati kala püüdma. Lisaks meile oli kohale tulnud umbes 30 last, kes kõik juba oskasid kala püüda. Jagati juhtnööre, tasuta sööta ja erinevat nänni ning boonusena püüdis Andres mitu pisikest heeringat ka kinni. Kuna me ei olnud selliseks õnnelikuks sündumseks valmis ja ei võtnud kaasa ämbrit, jääd ja muud vajaminevat, siis lasime kalakesed vette tagasi. Nüüd me vähemalt teame, et autoga kaasa saadud õng, mis näeb välja rohkem nagu mänguasi, kõlbab tegelikult kalapüüdmiseks ka.

Paljud festivali üritused leidsid aset eelmisel laupäeval. Päeval viidi rannas läbi erinevaid demonstratsioone: näidati, kuidas helikopteriga uppujaid päästetakse ja metsatulekahjusi kustutatakse, korraldati erinevaid mänge, laatasid jne. Õhtul toimus tasuta kontsert kaasahaarava live-bändiga, kus muuhulgas sattusime mängima väga põnevat “rahamängu”, kus tuli masinasse toppida 20-sendiseid münte, kuni neid üle ääre sulle tagasi kätte hakkas kukkuma. Maast leitud mündiga oli meil kohe palju õnne ning saime vastu 12 samasugust münti. Nagu irratsionaalsetel inimestel kombeks, mängisime niikaua, kuni kõik mündid otsas ja kõndisime sama tühjade taskutega minema.

Õhtu lõpetuseks toimus vinge ilutulestik.

Sel nädalavahetusel sõitsime Perthis asuvasse lõbustus- ja veeparki Adventure World. Oleme käinud ka vingemates parkides, aga päeva sisustamiseks oli sellegipoolest väga tore variant.

Jalutasime ka öises Kings Park-is, kust avaneb vinge vaade Perthi kesklinnale. Õues oli 25 kraadi ning inimesed pidasid pimedas pargis piknikku. Öö veetsime traditsiooniliselt armsas South-Perthi pargis, kust keegi meid keset ööd ära ei tulnud ajama.

Kings Park

Täna, 26. jaanuaril, tähistame Austraalia päeva. 226 aastat tagasi maabus Austraalias esimene Briti laevastik ning nüüd on tegemist riigipühaga. Kuna püha sattus seekord pühapäevale, siis on ka esmaspäev vaba päev, sest austraallastel ei ole kombeks ühtegi püha raisku lasta ning tööle ei pea minema pühale järgneval (või eelneval) tööpäeval.

Taaskord põhjust miskit head küpsetada.